Vaatamata, et omanik ütles, et need lehmad ei tee midagi, olid nad siiski päris kurjad. Pullid vist tundsid konkurentsi emastele. Igaljuhul, esimene plaan saada neile autoga teiselt poolt ligi lõppes sitasti või otsemini öeldes - sitas! Siis me läksime karjusesse, ent tulime sealt peagi jooksuga tagasi, sest need lehmad lähenesid meile jooksusammul, ründasid noh. Lõpuks me tulime sellele, et tuleb nad meelitada karjusetraadi äärde, sealt nad üle ei tule, samas jäävad nad siiski taustale ja karjusetraati vaataja silm ei erista. Läks läbi küll.
Kõik mis taustal toimub, toimub spontaanselt, meie neid lehmi ei mõjutanud. Videosid vaadanud inimene saab aru, mida ma mõtlen.
Kui meie algmaterjal tundus purgis olema (sel hetkel polnud aimugi, et heli pole), suundusime Kiilisse marketisse, kus lapsed pidasid meid maskottideks. Peale seda vaadati meid Tallinna ringteel kui päris imelikke: 36aastat vana Lada, lehmad sees ja peal silt: "Päästke põllumajandus!" Tallinna linnas tegid mitmed huvilised pilti ja üks härra soovis meid endale, et iga hommik kohvile piima oleks võtta. Olime sel hetkel populaarsemad, kui seda on Savisaar Lasnamäel. Jah, selle projektiga ei teinud me ainult klippe, tegime kino.
Tegelikkuses on väga kihvt näha inimeste reaktsiooni millegi ebatavalise juhtumisel või nägemisel. Oma moodi raske on tegelikult panna inimest kas siis naerma või pidama sind peast põrunuks. Aga see õnnestus meil 100%!
Must materjal on vaieldamatult paremini kokku pandud, kui kõik muu. Selle monteeris Annika, milles ta on kõva käsi.
Tulevik. Teeme suurema (loodan, et mitte igavese) mõttepausi...
